Document Actions

Õppekava üldosa

by Administraator — last modified 2006-02-05 12:45

VALTU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA

1. ÜLDSÄTTED

2. VALTU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1. Valtu Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

Valtu Põhikooli õppekava lähtealus
Valtu Põhikooli õppe- ja kasvatuseesmärgid
Valtu Põhikooli õppekava põhimõtted
Pädevuste kujundamine Valtu Põhikoolis
Üldpädevus
Õppeainepädevus
Valdkonnapädevus

Valtu Põhikooli õppesuunad
Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Valtu Põhikoolis

2.3.1. Keskkond ja säästev areng

Õppe-eesmärgid
Kujundatavad pädevused kooliastmeti

2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine

2.3.2.1. Õppe-eesmärgid

2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus

2.3.3.1. Infotehnoloogia

2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana

2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid

2.3.3.1.3. Põhikooli lõpetaja pädevused

2.3.3.2. Meediaõpetus

2.3.3.2.1. Õppe-eesmärgid

2.3.3.2.2. Põhikooli lõpetaja pädevused

2.3.4.

2.3.4.1. Õppe-eesmärgid

2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

Traditsioonilise aineõppe rakendamine Valtu Põhikoolis
Valtu Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Valtu Põhikoolis

Valtu Põhikooli tunnijaotusplaan

Valtu Põhikooli õppetegevus I kooliastmel

Valtu Põhikooli I kooliastmel taotletavad üldpädevused

Valtu Põhikooli õppetegevus II kooliastmel

Valtu Põhikooli II kooliastmel taotletavad üldpädevused

Valtu Põhikooli õppetegevus III kooliastmel

Valtu Põhikooli III kooliastmel taotletavad üldpädevused

2.6. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Valtu Põhikoolis

2.7. Hindamise ja tunnustamise korraldus Valtu Põhikoolis

2.8. Nõuded õpetaja töökavale Valtu Põhikoolis

2.9. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine Valtu Põhikoolis

2.10 Valtu Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Ainekavad

Eesti keel
Inglise keel (A-võõrkeel)
Vene keel (B-võõrkeel)
Matemaatika
Loodusõpetus
Geograafia
Bioloogia
Keemia
Füüsika
Ajalugu
Inimeseõpetus
Ühiskonnaõpetus
Muusika
Kunst ja tööõptus
Kunst
Kehaline kasvatus
Tööõpetus

Õppekava lisad

Valtu Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordamajätmise alused, tingimused ja kord
õpikute, tööraamatute ja töövihikute nimekiri

VALTU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA
1. ÜLDSÄTTED

Valtu Põhikooli õppekava on Valtu Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

Valtu Põhikooli õppekava terviktekst köidetuna kättesaadav on kooli raamatukogus ja õpetajatetoas.

Õpetaja koostab Valtu Põhikooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajate-vahelist koostööd.

Valtu Põhikooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.

Valtu Põhikooli õppekava üldosas esitatakse:

Valtu Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

Valtu Põhikooli õppesuunad;

läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Valtu Põhikoolis;

traditsioonilise aineõppe rakendamine Valtu Põhikoolis;

õppe- ja kasvatustöö korralduse alused Valtu Põhikoolis;

Valtu Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti;

ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Valtu Põhikoolis;

hindamise ja tunnustamise korraldus Valtu Põhikoolis;

nõuded õpetaja töökavale Valtu Põhikoolis;

õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Valtu Põhikoolis;

Valtu Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Ainekavades esitatakse klassiti:

aine õppe-eesmärgid;

õppetegevus;

õppesisu

aine õpitulemused;

aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega;

ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikema-ajalised koolidevahelised projektid;

kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid.

Valtu Põhikooli õppekava lisades esitatakse

Valtu Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordamajätmise alused, tingimused ja kord

õpikute, tööraamatute ja töövihikute nimekiri

2. VALTU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

2.1. Valtu Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted
2.1.1. Valtu Põhikooli õppekava lähtealus

Valtu Põhikooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.

Valtu Põhikooli õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

Valtu Põhikooli õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist:

inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;

muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;

kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;

soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;

elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;

üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.

2.1.2. Valtu Põhikooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Valtu Põhikooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:

suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;

austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;

tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;

tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;

tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;

väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;

mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;

püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;

tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.

2.1.3. Valtu Põhikooli õppekava põhimõtted

Valtu Põhikooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;

kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;

tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;

õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;

õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;

õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;

õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

2.1.4. Pädevuste kujundamine Valtu Põhikoolis

1. Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.

Valtu Põhikooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonna-pädevuste kujundamist.

Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Valtu Põhikooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

2.1.5. Üldpädevus

Valtu Põhikooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:

õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, jälgida ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

2) tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;

3) väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

peab lugu oma kooli traditsioonidest ja kooli heast mainest ning on valmis esindama oma kooli.

Üldpädevused täpsustatakse Valtu Põhikooli õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed on järgmised:

I aste - 1.- 3. klass;

II aste - 4.- 6. klass;

III aste - 7.- 9. klass.

2.1.6. Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

2.1.7. Valdkonnapädevus

Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

Valtu Põhikooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;

sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;

tehnoloogiapädevus - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;

matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

2.2. Valtu Põhikooli õppesuunad

Valtu Põhikooli õppesuunad on määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Arvestades põhikooli lõpetaja vajadust edukalt edasi jõuda järgnevates kooliastmetes, on meil tähtsustatud võõrkeelte, emakeele, matemaatika õpetamist. Valtu Põhikooli õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks kasutades selleks kooli asukohta maakonnas ja vallas ning traditsioone, aga ka Kehtna valla vajadusi. Annavad õpilastele võimaluse edukamalt konkureerida põhikoolile järgnevates kooliastmetes. Samal eesmärgil teeb 1. klassi õpetaja koostööd Valtu lasteaiaga.

I kooliastme lisatunnid on eesti keeles , inglise keeles ja kehalises kasvatuses.

II kooliastme lisatunnid on eesti keeles, vene keeles.

III kooliastme lisatunnid on eesti keeles ja kirjanduses, inglise keeles, matemaatikas, keemias.

2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Valtu Põhikoolis

Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

Õpetuse integratsioon eeldab kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete järgimist, õpetajatevahelist koostööd pädevuste konkretiseerimisel, õpetuse eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.

Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

Valtu Põhikooli õppekava läbivad teemad on:

keskkond ja säästev areng;

tööalane karjäär ja selle kujundamine;

infotehnoloogia ning meediaõpetus;

turvalisus.

Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidliku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina. Kool jälgib oma vilistlaste edasist eluteed ja nende kogemuste abil püüab suunata praeguste õpilaste kutsevalikut.

Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Valtu Põhikoolis toimub informaatika õpetamine õppeainete kaudu.

Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes.

Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel. Liiklusnädal mais.

2.3.1. Keskkond ja säästev areng
2.3.1.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane:

omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest; õppepaigana kasutame kooliaeda ja -hoovi, mille ilmet aitavad õpilased ise kujundada;

teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;

teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik;

teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;

mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;

omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.

2.3.1.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1. 3. klassi lõpetaja:

tunneb huvi looduse vastu;

suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;

oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;

hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;

tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamist.

2. 6. klassi lõpetaja:

omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;

teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;

tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;

oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;

oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel;

esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;

on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;

suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;

väärtustab säästvat tarbimisviisi.

3. Põhikooli lõpetaja:

väärtustab looduslikku mitmekesisust;

oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;

tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;

mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid,

mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;

oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;

omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;

kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;

tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;

toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.

2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine
2.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:

tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest; Tähtis osa on siinjuures klassijuhatajatööl - aitab info otsimisel, korraldab korraldab kokkusaamisi koolide esindajatega.

teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;

arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks;

2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1. 3. klassi lõpetaja:

mõistab töö tähtsust;
mõistab töö ja elukutse seoseid;
teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;
teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust;
oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;
suudab järgida koostegutsemise reegleid;

osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes

2. 6. klassi lõpetaja:

õpib tundma erinevaid elukutseid;

mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale
mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;
tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;
mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;

3. Põhikooli lõpetaja:

on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);

oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel;

tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda, süstematiseerida ja analüüsida;

omab teadmisi kohaliku tööturu kohta;

mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;

mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid;

mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni;

oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.

2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus
2.3.3.1. Infotehnoloogia
2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana

Infotehnoloogiapädevuste kujundamine Valtu Põhikoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:

mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;

omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.

2.3.3.1.3. Põhikooli lõpetaja pädevused

Põhikooli lõpetaja:

oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);

tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;

oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;

oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;

käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;

käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;

oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;

kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;

kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;

mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);

oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

2.3.3.2. Meediaõpetus
2.3.3.2.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema meediaõpetus õpetamisega taotletakse, et õpilane:

õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi;

eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest;

õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja rolle tänapäeva meediasüsteemis;

omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha;

kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise meediaga, suulise meediaga;

omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada.

2.3.3.2.2. Põhikooli lõpetaja pädevused

Põhikooli lõpetaja:

oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutusajakirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid meediaväljaandeid kasutada;

oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri;

oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediaþanreid ja leida nende põhisõnumit: uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot;

oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;

oskab selekteerivalt ajalehte lugeda;

oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja leida reklaamist talle vajalikku teavet;

oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid; tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist.

2.3.4. Turvalisus
2.3.4.1. Õppe-eesmärgid

Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:

õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;

õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;

õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;

õpib kasutama enesekaitsevahendeid;

teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;

kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;

omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;

teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti

1. 3. klassi lõpetaja:

teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;

teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda;

teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;

teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi;

teab looduslikke ohte;

oskab käituda veekogudel ja basseinis;

oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid;

teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida;

oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;

oskab käituda tundmatute asjadega;

teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;

teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;

mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest;

teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;

teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda;

tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;

oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;

oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;

tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel;

teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;

oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;

teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks turvalist kohta;

teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada.

2. 6. klassi lõpetaja:

oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;

oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid;

teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul, aias jne);

teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada päästevahendeid;

tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;

teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohu-märki;

teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;

teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;

teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest;

teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;

teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;

teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse;

teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid;

teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub välistesse mõjudesse kriitiliselt;

oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;

teab liiklusmärkide tähendusi;

teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina, mopeedijuhina);

teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);

teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid.

3. Põhikooli lõpetaja:

oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda;

teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada;

teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid;

teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral;

oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;

teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral;

teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise meetodeid;

teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi;

teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi;

käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel;

teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt;

teab, millised on juhi kohustused ning õigused;

teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;

oskab tegutseda õnnetuse korral.

Kooliastme sees määratleb õpetaja pädevused klassiti töökavades. Üldpädevuste kujundamine ja läbivate teemade käsitlemine on Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi määrusega peatatud ja sellepärast on Valtu Põhikooli õpetajatele antud otsustusõigus nende käsitlemiseks või väljajätmiseks.

2.4. Traditsioonilise aineõppe Valtu Põhikoolis

Õppe- ja kasvatustegevus on Valtu Põhikoolis korraldatud traditsiooniliselt (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);

Õppe- ja kasvatustegevuse korra kinnitab kooli direktor.

Ainetundide jaotus klassiti määratakse Valtu Põhikooli õppekavas.

2.5. Valtu Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused
2.5.1. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Valtu Põhikoolis

Kooli juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada kooli tulemuslik ja häireteta töö ning kodukord, juhtida õppe-kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos kooli hoolekogu, kooli juhtkonna ja õpilaste omavalitsusega.

kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, lastevanemate, vilistlaste, Kehtna vallavalitsuse ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisel kaasaaitamine.

Kooli juhtkond on direktori poolt moodustatud direktorile nõu andev organ, mille koosseisu, ülesanded ja töökorra kinnitab direktor.

Koolis võib tegutseda õpilasesindus, mis tähendab õpilaste õigust kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisiseste suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasomavalitsuse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õppekäigud on planeeritud õpetaja töökavasse.

Õpilaste nädalakoormus põhikooli klassides on:

1. klass - 20 õppetundi;

2. klass - 23 õppetundi;

3. ja 4. klass - 25 õppetundi;

5. klass - 28 õppetundi;

6. ja 7. klass - 30 õppetundi;

8. klassis - 32 õppetundi;

9. klass - 34 õppetundi.

Valtu Põhikoolis toimub diferentseeritud õpetamine: toimub töö nii tugevate kui nõrgematega. 5.-9. klassini toimub eraldi töö tugevamate õpilastega eelkõige olümpiaadideks ettevalmistamisel. Ainete süvendatud õpetamiseks töötavad aineringid. Õppetöös mahajääjate õpetamiseks on igal aineõpetajal kindel konsultatsiooniaeg.

Valtu Põhikool püüab töötada aktiivsete õpikeskkondade suunas: rühmatööd, uurimused, tööd allikmaterjalide ja teatmeteostega, projektid, mappõpe jne.

Iga veerandi esimese nädala jooksul kannab aineõpetaja kogu veerandi kontrolltööd kontrolltööde graafikusse.

Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:

õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;

on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja –materjalid, IKT kättesaadavus; loend Valtu Põhikoolis kasutatavatest riiklikule õppekavale vastavatest õpikutest, tööraamatutest ja töövihikutest on lisatud käesolevale õppekavale.

järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;

luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;

on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid. Õppekeskkonna parandamine on kavandatud kooli arengukavas.

Kooli õppekava nõuete täitmist toetavad mitmesugused kooli traditsioonid, nagu:

Õpilastele

Tarkusepäev 1. septembril

Kooli sünnipäeva tähistamine 11. detsembril

Õpetajate päeva tähistamine

Isadepäeva tähistamine

Jõululaat

Jõulukontsert

Inglise keele laager suvel

Vabariigi aastapäeva aktus

Kooli spordipäevad

Õunajooks algklassidele sügise alguse tähistamiseks

Jüriööjooks

ainenädalad

Kooli mälumäng iga veerandi viimasel päeval

“Valtu Laululind” solistidele või ansamblitele

“Külalava” teatripäev

Lahtiste uste päev mai teisel laupäeval

Kevadkontsert koos õpilastööde näitusega

Direktsiooni vastuvõtt parimatele ainetundjatele ja sportlastele koos vanematega

Preemiareis parimatele

Lõpukellapäev

Lõpuaktus

Õpetajatele

Jõulupidu

Direktsiooni vastuvõtt parimatele aineolümpiaadi juhendajatele

Väljasõit õpetajate päeval

Õppeaasta ühine alustamine ja lõpetamine

Suvine reis eesti saartele

Kooli õppekava nõudmiste elluviimise abilisteks on lastevanemad. Lastevanemate koosolekud toimuvad järgmiselt:

1. klass kooliaasta esimestel päevadel ja seejärel kord veerandis;

2.-9. klass kord vähemalt veerandis;

lastevanemate üldkoosolek kaks korda aastas.

Klassijuhataja informeerib lapsevanemat vähemalt kaks korda veerandis õpilase jooksvatest hinnetest. Õpilaspäeviku täitmine on õpilasele kohustuslik.

Iga õpilane alates 5.-8. klassini teeb tööd oma kooli heaks vähemalt 4 tundi.

Valtu Põhikooli sisehindamise aluseks on sisekontroll, küsitlused, konkursside tulemused, ankeedid, tasemetööd, eksamid.

Koolielu kajastatakse järjepidevalt koolikroonikaraamatus ja videokroonikas. Aasta kokkuvõttena loetakse augustikuu õppenõukogus ette eelmise aasta kroonika. Klassidel on oma kroonikad.

Tihe koostöö Valtu Seltsimaja ja raamatukoguga.

2.5.2. Valtu Põhikooli tunnijaotusplaan

Klass	1.	2.	3.	4.	5.	6.	7.	8.	9.
Eesti keel	6	7	6	5	6	6
Eesti keel ja kirjandus							4	4	5
Inglise keel			4	4	4	3	3	3	3
Vene keel						4	3	3	3
Matemaatika	3	5	5	5	5	5	5	5	5
Loodusõpetus	2	2	1	2	2	3	2
Geograafia							2	2	2
Bioloogia							2	2	2
Inimeseõpetus	1	1	1		1	1	1
Ajalugu					2	2	2	2	2
Ühiskonnaõpetus				1				1	1
Keemia								2	3
Füüsika								2	2
Muusika	2	2	2	2	2	1	1	1	1
Kunst ja tööõpetus	3	3	3
Kunst				1	1	1	1	1	1
Tööõpetus				2	2	2	2	2	2
Kehaline kasvatus	3	3	3	3	3	2	2	2	2
KOKKU:	20	23	25	25	28	30	30	32	34

2.5.3. Valtu Põhikooli õppetegevus I kooliastmel

I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.

1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.

Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

2.5.4. Valtu Põhikooli I kooliastmel taotletavad üldpädevused

I kooliastme lõpuks õpilane:

suhtub endasse positiivselt;

on viisakas, täidab lubadusi;

suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;

käitub loodust hoidvalt;

hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;

tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust,

mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;

teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;

hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;

tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;

oskab ilu märgata ja hinnata;

hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja -tegevusest;

püüab konflikte rahumeelselt lahendada;

oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;

oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;

oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;

oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;

oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama.

2.5.5. Valtu Põhikooli õppetegevus II kooliastmel

II kooliastmel (4.- 6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.

II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.

II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli.

Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.

Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.

Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.

2.5.6. Valtu Põhikooli II kooliastmel taotletavad üldpädevused

II kooliastme lõpuks õpilane:

teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;

on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;

peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;

on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme;

tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;

suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;

hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;

tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;

suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;

väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;

väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

väärtustab säästvat eluviisi;

oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;

tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi;

oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada;

oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg- , eesmärk-vahend- seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;

oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;

oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;

oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima;

oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.

2.5.7. Valtu Põhikooli õppetegevus III kooliastmel

III kooliastmel (7.- 9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA.

III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte, ekskursioone.

Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õppeviise ja õpilane peaks suutma valida enda jaoks sobivamad. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.

Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.

Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.

Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.

2.5.8. Valtu Põhikooli III kooliastmel taotletavad üldpädevused

Põhikooli lõpuks õpilane:

on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;

on avatud enesearendusele;

on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist;

austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;

väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;

väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil väljendada;

väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele;

väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest;

oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust;

oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid;

tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust;

oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada;

püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi;

oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava;

oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;

oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda;

oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;

oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;

tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada.

2.6. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Valtu Põhikoolis

Valtu Põhikoolis mõistetakse projekti all ühekordse iseloomuga ajaliselt piiratud tööd, millel on kindel eesmärk ja ressursid. Projekt algab töömeeskonna loomise ja tegevuskava koostamisega ning lõpeb tulemuste analüüsi ning järelduste tegemisega. Võimalikud on ka individuaalprojektid, mille elluviimiseks meeskonda ei moodustata.

Valtu Põhikooli õppekava elluviimisel kasutatakse projekte pedagoogiliste ja majanduslike eesmärkide täitmiseks. Pedagoogiliste projektide eesmärgiks on arendada õpilaste ja õpetajate nii erialaseid kui üldkultuurilisi teadmisi, enesealgatust, meeskonnatööd, tegevuse planeerimist ja analüüsi ning juhtimisoskust. Majanduslike projektide abil parandatakse õpikeskkonda.

Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust igal aastal eraldi. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas Valtu Põhikooli õppekava õpitulemustega.

Projektide loetelu esitatakse ainekavades.

Direktor kinnitab projektid enne õppeaasta algust.

Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise korra kinnitab direktor.

Valtu Põhikoolis viiakse läbi järgmisi projektitüüpe:

õpilaste ja õpetajate uurimustööd;

õppelaagrid ja –ekskursioonid;

kohtumised kirjanikega;

näitused;

erinevad konkursid;

traditsioonilised ülekoolilised üritused;

ainenädalad;

maakondlike festivalide ja spordivõistluste korraldamised;

koolikeskkonnaga seotud majanduslikud projektid.

2.7. Hindamise ja tunnustamise korraldus Valtu Põhikoolis

Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;

küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;

tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;

ennast arendama, õppimist õppima;

õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;

probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;

oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

Hindamise põhieesmärgid on:

motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

Valtu Põhikooli õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordamajätmise alused, tingimused ja korra kinnitab kooli direktor.

9. Tunnustamise kord Valtu Põhikoolis

Valtu Põhikoolis on autahvel õppeainete järgi, kuhu kantakse igal poolaastal õpilased kellel on vastavas aines hindeks viis ja algklasside õpilased, kelle poolaasta hinded on kõik viied.

Direktori käskkirjaga kiituse saavad iga veerandi lõpus õpilased, kellel on veerandihindeks ainult viied või neljad ja viied. Klassitunnistusele kannab klassijuhataja teksti ”Avaldatakse kiitust hea õppeedukuse eest”

Iga veerandi kokkuvõtval kogunemisel loetakse ette kõikide kiidetavate nimed.

1.-8. klassi õpilased, kelle aastahinded on kõikides õppeainetes “5” ( muusika, kunst ja kehaline kasvatus võivad olla “4” või kuulub kehalise kasvatuse erigruppi) saavad kooli õppenõukogu otsusel kiituskirja.

9. klassi lõpetaja, kellel on kõikides lõputunnistusele kantavates õppeainetes aasta- ja eksamihinne “5”, antakse õppenõukogu otsusega kiituskiri “Väga hea õppimise eest”. 9. klassi lõpetaja võib saada kiituskirja ka siis, kui ta kuulub kehalises kasvatuses erigruppi.

9. klassi lõpetajat autasustatakse õppenõukogu otsusel kiituskirjaga “Väga heade tulemuste eest üksikutes õppeainetes”, kui vastavate õppeainete aastahinne 8. ja 9. klassis ja lõpueksamihinne on “5”.

Kiituskiri parimatele inglise keele tundjatele alates 3. klassist (need kellel on aastahinne “5”).

Õppeaasta lõpul toimub direktori vastuvõtt õpilastele, kes on tulnud maakonnas aineolümpiaadidel esimese kolme hulka, esindanud edukalt kooli mälumängus, näitustel, kodu-uurimus alase tööga, saavutanud maakonna meistrivõistluste I koha ja alates 4. klassist õpilastele, kellel on tunnistusel ainult “5” ning nende vanematele ja õpilasi juhendanud õpetajatele.

Preemiareis parimatele

Kaks korda aastas tänatakse lapsevanemaid tänukirjaga: jõulude ajal nende laste vanemaid, kes on tublid õppetöös. Kevadel, neid kes on kutsutud koos lastega direktsiooni vastuvõtule.

2.8. Nõuded õpetaja töökavale Valtu Põhikoolis

Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.

Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

Töökava koostamise ning rakendamisega saab klassiõpetaja ja aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees.

Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanina. Poolaasta tööplaani esitab septembri ja jaanuari esimese nädala jooksul õppealajuhatajale.

Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava koosneb järgmistest osadest:

õppenädal (kuupäevad)

ulatuslikum teemad

olulisemad alateemad

käsitletavad põhimõisted (sõltuvalt õppeainest võib ka ära jätta)

õppekirjandus jm õppematerjal

oodatavad õpitulemused

õpitulemuste kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.

Otsustused, mida klassiõpetaja ja aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.

Õpetaja töökava kinnitab kooli direktor.

2.9. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine Valtu Põhikoolis

Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis:

ainealased konsultatsioonid, mille graafiku koostab ja teatab õpilastele ning lastevanematele koostöös aineõpetajate ja klassijuhatajatega direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.

parandusõppetunnid algklassiõpilastele

Vajadusel koostöös psühholoogiateenistuse ja arstiga algatatakse õpilase suunamine eriõppeasutusse või jätmine individuaal- või koduõppele. Õpilase vaatluse raamatut täidab klassijuhataja koos aineõpetaja.

Üks kord nädalas käib koolis valla sotsiaal- ja noorsootöötaja, kes nõustab vastavalt oma pädevusele õpilasi ja õpetajaid.

Vajadusel korraldab kool teiste spetsialistide kooli kutsumise.

2.10. Valtu Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Valtu Põhikooli õppekava koostamine ja arendamine toimub koostöös õpilaste, õpetajate, juhtkonna, kooli hoolekogu, Kehtna vallavalitsuse ja teiste organisatsioonidega.

Õppekava struktuur järgib riikliku õppekava ülesehitust.

Valtu Põhikooli õppekava koostamises ja arendamises osalevad kõik pedagoogid.

Valtu Põhikooli õppekava koostamise ja arendamise plaan on käesoleva õppekava lisas.

Õppekava täitmist analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse kaks korda õppeaastas.

Valtu Põhikooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

Valtu Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.

Käesoleva õppekava koostamisel osalesid järgmised töögrupid:

Üldosa koostamine E. Oeselg, A. Saks

Üldpädevused kooliastmeti

I aste E.Luige, H.-M.Kio, A.Archipov, V.Juttus

II aste L.Linamäe, E.Oeselg, T.Tunnel, T.Masing, T.Rahu

III aste L.Linamäe, E.Oeselg, T.Tunnel, T.Masing, T.Rahu

Ainekavad on koostatud aineõpetajate poolt omavahelise koostöö tulemusena.

Valtu Põhikool

Sections

Personal tools

Document Actions

Õppekava üldosa