1. Nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärk on tagada hariduslike erivajadustega õpilastele võimetekohane põhihariduse omandamine.

2. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis

• ainealased konsultatsioonid;
• parandusõppetunnid algklassiõpilastele.

3. Õpilaste esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja (klassijuhataja, aineõpetaja) ülesanne.

4. Õpilase võimed selgitab välja klassijuhataja koos aineõpetajatega.

5. Õpilastele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita seatakse sisse:

• algklassis “Õpilase vaatluse leht” (Lisa 1), nõustamiskomisjoni suunamise korral “Õpilase vaatluse kaart” (Lisa 2)
• põhikoolis “Õpilase vaatluse kaart” (Lisa 2)

6. Kaarti ja lehte täidavad klassijuhataja koos aineõpetajatega.

7. Kaardi või lehe põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus.

8. Õpilase nõustamiskomisjoni suunamise võib algatada õpetaja, logopeed või psühholoog lapsevanema (eestkostja) nõusolekul või lapsevanem (eestkostja).

9. Ettepaneku õppenõukogule õpilase suunamiseks nõustamiskomisjoni teeb klassijuhataja.

10. Õppenõukogu suunab õpilase nõustamiskomisjoni, kui:

• õpilasel on õpiraskused ja koolipoolse õpiabi võimalused (konsultatsioonid, parandusõpe) on ammendatud, kuid õpilane ei ole õpiraskustest üle saanud;
• õpilasel on tervisehäire, mis nõuab õppimist raskelt kulgevate somaatiliste haigustega laste sanatoorses koolis.

11. Kui õpilasel on tervisehäire, mis nõuab õppimist raskelt kulgevate somaatiliste haigustega laste sanatoorses koolis, suunab õppenõukogu õpilase nõustamiskomisjoni eriarsti suunamiskirja alusel.

II Ainealased konsultatsioonid

1. Ainealased konsultatsioonid on mõeldud õppimiseks, abi küsimiseks, kui midagi on jäänud arusaamatuks, samuti ka ebaõnnestunud tööde uuesti tegemiseks-vastamiseks.
2. Konsultatsioonide graafiku koostab ja teatab õpilastele ning lastevanematele koostöös aineõpetajate ja klassijuhatajatega direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.
3. Konsultatsioonitunnid toimuvad pärast õppetundide lõppu.

III Parandusõpperühma töökorralduse alused

1. 1.-2. klassi õpilase võib viia parandusõppele koolianalüüsi (“Õpilase vaatluse leht) või eriarsti soovituse alusel. 3.-4. klassi õpilane viiakse parandusõppele eriarsti soovituse alusel. Õpilase parandusõpperühma viimise otsus kooskõlastatakse lapsevanema või eestkostjaga.
2. Parandusõppele viidavate õpilaste nimekirjad kinnitab õppenõukogu üheks õppeaastaks esimese õppeveerandi jooksul, 1. klassi õpilaste nimekirja kinnitab õppenõukogu teise õppeveerandi lõpul. Parandusõpet vajavad õpilased selgitatakse välja jooksva õppeaasta viimasel õppeveerandil.
3. Parandusõpperühma koormus 1.-2. klassis on kuni neli tundi nädalas ja 3.-4. klassis kuni kolm tundi nädalas. Parandusõpperühma suurus on 6-8 õpilast. Parandusõpperühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
4. Parandusõppe tunnid viiakse üldjuhul läbi tunniplaani välisel ajal rühma- või individuaaltegevustena. 1.-4. klassis võivad õpilased parandusõppe tundides osaleda üks kord nädalas ühe tunni ulatuses klassi ainetundide ajal.
5. Tunniplaani koostab parandusõppe õpetaja, selle kinnitab direktor.

  6.   Parandusõppe õpetaja üldtööaja sisse kuulub:

• parandusõppe tundide läbiviimine;
• aineõpetajate, lapsevanemate ja õpilaste nõustamine;
• õpiraskustega õpilaste väljaselgitamine, uurimine ja nõustamine;
• uurimis- ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine;
• osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises;
• konsulteerimine spetsialistidega.

7. Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid:

• parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu;
• “Õpilase vaatluse leht” iga parandusõppel oleva õpilase kohta ja õpilase arengut kajastavad materjalid (hinnangud, järeldused, kokkuvõtted, uurimistulemused, iseloomustused vm);
• parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa);
• parandusõppe tundide plaan ja õpetaja töögraafik.

8. Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kasutatakse klassipäeviku (1.-9. klass) vormi. Eraldi peetakse päevikus arvestust parandusõpperühma väliste konsultatsioonide ja nõustamise kohta.

• Parandusõppe rahastamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
• Õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava järgi, parandusõpet ei rakendata.

 IV ÕPILASE NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMISE KORD

1. Klassijuhataja esitab õppenõukogule ülevaate käesoleva korra punktides 1.9 ja 1.10 nimetatud toimingutest ja selle tulemustest.
2. Õppenõukogul on õigus:

• soovitada õpilasele koolipoolseks õpiabiks täiendavaid meetmeid, määrates tähtaja küsimuse uueks läbivaatamiseks;
• suunata õpilane nõustamiskomisjoni.

  3. Kui õppenõukogu on teinud otsuse suunata õpilane nõustamiskomisjoni, esitab õppenõukogu poolt määratud koolipoolne esindaja nõustamiskomisjonile järgmised dokumendid:

• õppenõukogu otsus õpilase nõustamiskomisjoni suunamise kohta;
• vaatluskaart;
• iseloomustus;
• tervisekaart;
• väljavõte õpilasraamatust;
• klassitunnistus koos väljavõttega õppeveerandi kestel saadud hinnetest;
• eriarsti suunamiskiri, juhul kui ettepanek on suunata õpilane raskelt kulgevate somaatiliste haigustega laste sanatoorsesse kooli;
• neuroloogi tõend, juhul kui ettepanek on suunata õpilane kehapuudega laste klassi;
• logopeediline diagnoos koos kõne iseloomustusega, kui õpilane on osa võtnud kõneravi tundidest;
• kõrvaarsti tõend koos audiogrammiga, kui ettepanek on suunata õpilane kuulmispuudega laste klassi;
• silmaarsti tõend, kui ettepanek on suunata õpilane nägemispuudega laste klassi;
• psühhiaatri tõend, juhul kui ettepanek on määrata õpilasele võimetekohane õppekava või suunata ta tasandusklassi, keha-, kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega laste klassi.

1. Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Individuaalse õppekava koostamise alus on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.
2. Individuaalse õppekava koostamist ja selle alusel õppimist teatud aines (ainetes) või kogu kursuse ulatuses on õpilastel õigus taotleda üldhariduse igas koolivormis ja -astmes.
3. Individuaalse õppekava alusel õppimise sisulise ulatuse, ajalise kestuse, õppevormid ja tulemuste hindamise, samuti klassiõppega seostamise põhimõtted ja suhte kooli õppekava õppesisu ja -tulemustega otsustab kooli õppenõukogu õpilase ja/või lapsevanema avalduse ja/või klassijuhataja ja/või arstliku komisjoni otsuse ja/või konsultatiivse komisjoni soovituse alusel. Hälvikõpilase võimetekohase individuaalse õppekava ja õppevormi soovitamisel on aluseks pedagoogilised, psühholoogilised ja meditsiinilised uuringud.
1. Individuaalne õppekava põhineb kooli õppekaval, kuid võib esitada sellega võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõudeid üldkohustuslikule õppesisule ja -tulemustele, minemata vastuollu põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga.
2. Õpilase võimeid ja individuaalseid iseärasusi (erivajadusi) arvestava individuaalse õppekava koostab kool aineõpetaja(te), õpilase, lapsevanema, vajadusel eripedagoogi ja kooliarsti koostöös kindlaks õppeperioodiks, mille pikkuse otsustab õppenõukogu. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor.
3. Individuaalse õppekava alusel toimuv õpetamine ei kuulu eraldi tasustamisele riiklikest vahenditest.