VALTU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2004-2006

I Sissejuhatus

II Üldandmed

2.1 Asend ja teeninduspiirkond

2.2 Ajalugu

2.3. Ülevaade koolist, hooned

2.4 Õpetajad, õpilased

3.1 Tulemuslikkuse hindamine

3.2 Hetkeseis ja arengueeldused

3.3 Arengu üldeesmärk, prioriteedid

3.4 Arengukava valdkonnad

4.1. Koolisisene juhtimine

4.2 Kooli töö plaanimine

4.3. Õpetamine ja õppimine

4.4 Koolikohustuse täitmine

4.5 Kooli töökeskkond

4.6 Klassi ja kooliväline töö

I SISSEJUHATUS

Valtu Põhikooli (edaspidi kool) arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Arengukava kindlustab kõikide riikliku õppekavaga püstitatud ülesannete ja eesmärkide täitmise ning lähtub kooli põhimäärusest ja Kehtna valla arengukavast.

II ÜLDANDMED

2.1 Asend ja teeninduspiirkond 

Kool asub Rapla maakonnas Kehtna valla põhjaosas 6 km kaugusel Raplast ja sama kaugel ka valla keskusest Kehtnast.

Valtu Põhikool on Kehtna valla üldhariduslik munitsipaalkool.

Kooli õpilaskonna moodustavad Kaerepere aleviku, Kumma, Saksa, Põrsaku, Hertu, Saunaküla, Linnaaluste, Kaerepere ja Valtu-Nurme küla lapsed. Koolis õpib õpilasi ka mujalt Raplamaalt, nemad moodustavad õpilaste üldarvust ligikaudu 20 %. Õpilaste arv viimase nelja aasta jooksul on langenud (vt lisa 1).

Lisa 1

 2.2 Ajalugu

Kroonika põhjal loetakse kooli asutamisajaks 11.dets.1867.a. Enne seda käis mööda peresid õpetamas keegi Vääna Jüriks kutsutud mees. 1867.a. valmis praeguse kooli territooriumile puust, õlgkatusega, üheklassiruumiline koolihoone, kus "ühe jaoskonnaga" alustas tööd esimene koolijuhataja Jüri Tamberg (1867-1870). 1869.a. töötas kool Valtu vallakooli nime all kolme jaoskonnaga. 1910. a. ehitati uus hoone, mis on ka praegu kasutusel. Kool nimetati Valtu 2-klassiliseks ministeeriumikooliks, kus õppetöö toimus 5 aastat.

Kool on oma ajaloo jooksul seoses paikkonna arenemisega pidevalt kasvanud ja sellega kaasnevalt on aegade jooksul muudetud ka tema nimetust:

1918.a. Valtu 6-klassilisene rahvakool;

1930.a. Valtu Algkool;

1947.a. Valtu 7-klassiline Kool;

1961.a. Valtu 8-klassiline Kool;

1989.a.Valtu 9-klassiline Kool

1991.a.Valtu Põhikool.

1977.a. ehitati koolile juurdeehitus, mis andis võimaluse minna õppetöö korraldamisel üle kabinetsüsteemile. Samal aastal alustati koolimaja kütmist tsentraalselt keskküttega ning maja ühendati asula muude kommunikatsiooni-süsteemidega.

2.3. Ülevaade koolist, hooned

Valtu Põhikool on tuntud oma heade õppe- ja kasvatustöötulemuste poolest. Enamik õpilasi on orienteeritud edasiõppimisele gümnaasiumides. Vt. Lisa 2.

Läbi aastate on Valtu Põhikooli õpilased edukalt esinenud maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel ja spordivõistlustel. Põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde tulemused on olnud ühed parimad maakonnas. Vt. Lisa 3 ja Lisa 4.

Lisa 2. Põhikooli lõpetajate edasine käekäik

Lisa 3. Kolme viimase õppeaasta põhikooli lõpueksami tulemused (keskmised punktid)

Lisa 4. Kolme viimase õppeaasta tasemetööde tulemused (keskmised punktid)

Kooli kasutada on järgmised hooned:

1. 1910.a. ehitatud hoone - 500 m² algklass, vene keele klass, ajalooklass, tüdrukute tööõpetuse klass, inglise keele klass, arvutiklass, raamatukogu ; Vt. Pilt 1.

2. 1977.a. ehitatud hoone - 1500 m² klassiruumid 1.-4.kl. ,muusikaklass, emakeeleklass, loodusõpetuseklass, matemaatikaklass, keldrisaal, söökla; Vt. Pilt 2.

3. 1960.a. ehitatud hoone - 68,2 m² töökoda;

4. 1948.a. ehitatud hoone - 90 m² puukuur.

Õppetöö toimub 14 ainekabinetis (644 m²). Kehalise kasvatuse tundideks üürib kool spordihoonet ja siseujulat, mis asuvad koolimajast 300 m kaugusel. Koolil on hästi hooldatud kooliaed.

Kool vajab hädasti uut mööblit, et parandada laste töökeskkonda.

Pilt 1. Koolimaja - 1910.a. ehitatud hoone

Pilt 2. Koolimaja -1977.a. ehitatud hoone

2.4 Õpetajad, õpilased

Koolis töötab 17 õpetajat (sh. direktor ja õppealajuhataja), nendest 2 on meesõpetajad. Pedagoogilisest kaadrist on 71% erialase kõrgharidusega. Momendil ei vasta kvalifikatsioonile eesti keele ja poiste tööõpetuse õpetaja. Õpetajate keskmine vanus on 44 aastat. Vanemõpetaja ametijärk on omistatud kahele õpetajale. Kohapeal elab õpetajatest 60 %.

Õpilased jagunevad sooliselt: 99 tüdrukut ja 96 poissi. Väljaspool kooli teeninduspiirkonda elab 22 õpilast. Kolmel lapsel ei ühti kodune keel kooli õppekeelega. Kaks keelseid kodusid on veel umbes 10. Kui analüüsida õpilaste arvu ja koolitulevate laste arvu järgneval kolmel aastal (Vt. Lisa 5), siis midagi rõõmustavat ei ole. Mõne aasta taguselt üle kahesaja õpilasega koolis langeb õpilaste arv150-ni. Arvud ei pruugi selliseks kujuneda, sest päris palju lapsi on väljaspoolt teeninduspiirkonda ja nendega ei oska me praegu arvestada. Ka elanikkonna ränne mõjutab suurel määral õpilaste arvu.

III KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1 Tulemuslikkuse hindamine

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamisel lähtub kool kriteeriumitest, mis on Riikliku järelvalve läbiviimise korraga sätestanud (Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määrus nr 42 ).

 3.2 Hetkeseis ja arengueeldused

Koolil on oma õppekava, ühtlustatud struktuuriga aine- ja töökavad. Õpetajate kaader on olnud viimastel aastatel stabiilne ja enamjaolt kvalifitseeritud. Osaletakse aktiivselt täiendkoolituses. Õpetamismeetodite valik on mitmekesine. Arvestatakse laste arengu eripärasid.

Kooli hoolekogu töötab vastavalt seadustele ja hoolekogu põhimäärusele. Lastevanemate esindajad osalevad aktiivselt kooli hoolekogu töös.
Kool omab osalist ülevaadet lastevanemate muredest. Kooli ja kodu vahel toimub info vahetamine lapse käitumise, puudumise ja edasijõudmise kohta. Lapsevanematele saadetakse kaks korda veerandis hinnetelehti. Vähemalt korda õppeaastas toimub lastevanemate üldkoosolek ja klassikoosolekud vähemalt kord veerandis.

Õpilased koostöös õpetajatega osalevad aktiivselt olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel ning on saavutanud maakonnas ridamisi auhinnalisi kohti.

Õpilased saavad sooja süüa kooli söögisaalis, kuhu tuuakse valmis toit. Vallavalitsus katab osa õpilaste toitlustamiskuludest.

Klassiväliseks tööks on olemas vajalikud ringijuhid. Ringide avamisel arvestatakse võimalusel õpilaste soove. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda erinevates ringides.

Vajame kooli psühholoogi ja logopeedi. Probleemiks on ruumikitsikus (poiste töökoda, kunstiõpetuse klass). Vajalik on klasside põrandate remont, parandamist vajab klasside valgustus, lagunev koolimööbel, arhiiviruum ei vasta nõuetele.

• Kool on tuntud õpilaste edukuse poolest, mille näitajaks on head tulemused riiklikel tasemetöödel, põhikooli lõpueksamitel, olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel ning konkureerimisel gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse.
• Hea õppimise traditsioonide hoidmine, lõpetajate toimetulek ja kooli ajalugu on kujundanu koolile hea maine.
• Koolil on kindel kodukord, mis tagab inimeste turvalisuse. Väärtustatakse viisakust ja kõlbelist käitumist
• Koolil on pikaajalised traditsioonilised üritused. Üks vanemaid on vilistlaste kokkutulek. Uusi traditsioone aitab juurutada töökas õpilasomavalitsus.
• Koolis toimub aktiivne klassiväline tegevus, mis avaldub ansamblite, kooride, huviala- ja aineringide töös.
• Kool peab tähtsaks sporti ja osalemist spordivõistlustel.
• Kool on pidanud tähtsaks IKT vahendite arendamist.
• Kool peab oluliseks koolielu järjepidevat kajastamist koolikroonikas, mida peetakse alates 1926. aastast.

3.3 Arengu üldeesmärk, prioriteedid

Valtu Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Valtu Põhikool soovib olla edukas kool ka edaspidi, kus arvestatakse hariduspoliitika uuendusi ja tegeletakse pidevalt sisemise arenguga kvalitatiivsete muutuste suunas.

Olla avatud keskkonnaks, mis on õppivale, arenevale ja kasvavale noorele turvaline ning ootuspärane, kus saab toimuda kõigi laste rahulik võimetekohane arenemine isiksuseks, kes tuleb toime edaspidises elus.

PÄIKE PAISTAB KÕIGILE

Olenemata sellest milline sa oled ja mida sa teinud oled, OLED SA TÄHTIS.

 Kooli arengu prioriteedid on:

1) meeskonnatöö arendamine, mille tulemusena toimub ladusam ja tulemuslikum koostöö kooli huvipoolte – hoolekogu, õppenõukogu, õpilasomavalitsuse ja juhtkonna vahel.

2) õpitingimuste parandamine toimub läbi koolihoone renoveerimise, koolimööbli uuendamise ja territooriumi planeerimise ning korrashoidmise.

3) Õpetajate professionaalsuse arendamine läbi täiendkoolituse, et tagada laste kvaliteetne õpetamine ja kasvatamine.

4) Kooli infosüsteemi edasiarendamine tagab parema IKT- vahendite rakendamise aine õpetuses ja info parema liikumise kooli siseselt ja väljaspoole kooli.

 3.4 Arengukava valdkonnad

• Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:
• 1. Koolisisene juhtimine
• - Koolisisene juhtimine
• - Hoolekogu
• - Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus
• 2. Kooli töö planeerimine
• - Kooli arengukava, plaanid
• - Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine
• 3. Õpetamine ja õppimine
• - Ainealase töö planeerimine
• - Ainealase töö korraldus
• - Õpilaste osalus õppetöös
• - Õpilaste hindamine
• 4. Koolikohustuse täitmine
• 5. Kooli töökeskkond
• 6. Klassi- ja kooliväline töö

IV TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 

4.1. Koolisisene juhtimine

Võtmeala A: Koolisisene juhtimine

Võtmeala B: Hoolekogu

Võtmeala C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

4.2 Kooli töö plaanimine

Võtmeala A: Kooli arengukava, plaanid

Võtmeala B: Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine

4.3. Õpetamine ja õppimine

Võtmeala A: Ainealase töö planeerimine

Võtmeala B: Ainealase töö korraldus

Võtmeala C: Õpilaste osalus õppetöös

Võtmeala D: Õpilaste hindamine

 4.4 Koolikohustuse täitmine

4.5 Kooli töökeskkond

4.6 Klassi ja kooliväline töö

• V ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 
• Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpul õppenõukogu ja hoolekogu poolt. Vajadusel tehakse täiendused. Arengukava täitmise hindamist korraldab kooli juhtkond.